Vaatamisi: 235

Mõni koer on kodus rahulik ja armas, aga õues muutub justkui teiseks isiksuseks. Selles postituses toon välja põhjused, miks see nii võib olla ja jagan ka mõned nipid, kuidas seda olukorda parandada.

Miks koer käitub õues teisiti, kui toas?

  • Liigne stimulatsioon: Õues on teised koerad, inimesed, autod, lõhnad, helid jne. Õues on koera nina jaoks terve uus maailm ja loodus kutsub. Toas on kõik juba mingil määral tuttav ja ükski lõhn ei ärgita tähelepanu. Õues on aga iga päev midagi uut. Kui koerale ei ole õpetatud enesekontrolli ja vaoshoidmist, siis ta võibki väljendada enda huvi muu maailma suhtes liiga ülekeevalt. Seesama liigne erutus ja ärevus põhjustavad omakorda mitmeid jalutuskäike raskendavaid käitumisi nagu näiteks rihmas tirimist, haukumist, hüppamist ja sööstmist.

  • Instinktid: Koerad on kiskjad ja neil on jahiinstinkt. Jahiinstinkt avaldub kõikidel koertel vähemal või suuremal määral olenevalt koera tõust ja iseloomust. Isegi kui sinu koer ei ole päris jahikoer, võivad õues tajutavad lõhnad, liikumised ja helid teda aktiveerida. Siis võib koer soovida jalutuskäigul rahulikult lonkimise asemel hoopis jälgida ümbruskonda, ajada lõhna ja saaki kinni püüda.

  • Jalutuskäik on koht, kus liigset energiat välja elada: Kodus on koera päevad sageli rahulikumad, aga õues saavad nad rohkem liikumisruumi, et energiat kulutada. Regulaarsed jalutuskäigud, mis on vastavuses koera individuaalsete vajadustega aitavad luua rahulikumad jalutuskäigud. Koer teab, et ta saab iga päev liikuda ja ta saab seda piisavalt, nii et see pole mingi eriline sündmus. Koerte liikumisvajadus on tõuti ja indiviiditi väga erinev. Inimesed võtavad endale tänapäeval igasugu koeratõuge läbi mõtlemata, kas neil on aega ja võimalusi koera vajadusi täita. Aktiivsematele koertele ei pruugi rahulikus tempos tunnine jalutuskäik päevas olla mitte piisav. Selleks ongi leiutatud igasugu erinevaid treeninguid ja koeraspordi alasid, et pakkuda koertele erinevaid tegevusi, mis tooks neile rahulolu.

  • Koera iseloom: Koera tõug mängib olulist rolli. Pluss see veel juurde, et iga koer on ka tõusiseselt erinev. See, millise koera saad on loterii ja seda ei saa kunagi täitsa täpselt ette ennustada. Mõned koerad on loomult rahulikud ja malbed, teised aga energilised ja uudishimu täis. Olgem ausad, koer kui lemmikloom ongi parajalt iseloomu täis võrreldes näiteks hamstri või kuldkalaga. Mõnel on seda iseloomu lausa kahe koera eest. Kas sa oled valmis juurde õppima ja ennast arendama, et olla see omanik, keda sinu koer vajab?

  • Kontrolli puudus väljendub õues rohkem: Mõnel juhul võib juhtuda, et koeral puuduvad reeglid ja distsipliin nii toas, kui ka õues. Toas ei pruugi tegemata jäänud töö lihtsalt niivõrd probleemselt väljenduda. Kui koer ei tea, mida temalt oodatakse, siis kuidas ta saakski soovitud viisil käituda. Siinkohal on kõige olulisemal kohal selge kommunikatsioon ja koera juhendamine.

  • Ärevus ja hirm: Mõned koerad võivad õues tunda ärevust, kartust või isegi hirmu, mis toob kaasa rahutu ja “hullumeelse” käitumise. Kui koer on närvis või kartlik, võib see avalduda rihma otsas tõmblemisena.

Mis teeb jalutuskäigud nii raskeks ehk miks koerad tirivad?

Enne kui sukeldume nippidesse, on oluline mõista, miks koerad üldse rihma tirivad. Peamised põhjused on järgmised:

  • Soov uudistada: Koerad tahavad lihtsalt kuhugi minna ja rihma lühike pikkus ei võimalda neil seda teha
  • Koer on reaktiivne erinevate asjade suhtes nagu näiteks inimesed, koerad, rattad jne..- sel juhul on vaja treenida koera enesevalitsemist ja tähelepanu omanikul hoidmist. Alguses distantsilt ärriti suhtes, liikudes lähemale ja premeerides kontakti omanikuga.
  • Koer ei tea et tõmbamine on halb – seda eriti tõugude puhul, kes on raskuste vedamisteks aretatud. Nemad arvavad, et täpselt seda sa neilt ootadki. Selles olukorras aitavad rihmatehnikad ja õige varustuse valik (tõmbamine nt traksides ja jalutamine kaelarihmaga).
  • Koer tõmbab hirmu või ärevuse tõttu – sellised koerad harva reageerivad motiveerimisele või karistamisele. Niigi hirmul koera ei tohi karistada! Koer tõmbab end lukku ja kaotab usalduse. Võid proovida: lihtsamas keskkonnast alustada ja liikuda raskemasse keskkonda. Kasuta palju premeerimist ja kiitmist. Abiks võib olla ka, kui leiad mõne enesekindla koerasõbra talle jalutuskäikudel seltsiliseks ja eeskujuks. Head eeskuju saab leida ka koertekooli koolitustel osaledes või koeratreeneriga individuaalselt treenides.

Kuidas õpetada koera mitte tirima?

  1. Vali õige varustus:

    • Kasuta treeningute alguses tavalist pikemat rihma (2–4 m), et koer saaks rohkem eduelamusi ja tirimist juhtuks harvemini
    • Vältige rullikrihma, mis tekitavad pidevat pinget ja võivad hoopis innustada tirimist.
    • Tugevamate koerte puhul võib trakside kasutamine tekitada olukorra, kus koeral on veel rohkem jõudu tõmmata. Järjepideva treenimise korral võivad traksid ka tipp-topp olla.
    • Kui mõtled mõne muu vahendi kasutamise peale, siis pea nõu koeratreeneriga ja palu juhendamist.
      NB! Pea meeles, et vahendid ei treeni koera, vaid omanik.

  2. Jalutuskäigu algus:

    • Pane rihm koerale juba enne jalutuskäiku, ilma suurte tormiliste ettevalmistusteta. Lase koeral rahulikult kohaneda ning väldi liigset erutust.
    • Uksest, väravast väljudes ootamine ja loa peale väljumine
    • Kui märkad, et koera ärevus või erutus kasvab, peatuge ja looge hetkeks rahu.

  3. Kontakt ja järgnemine:

    • Treeni koera silmakontakti ja keha omaniku liikumise järgimist. Kui koer sind tähelepanelikult jälgib, premeeri teda maiustega.
    • Alusta vaikselt ja liigu samm-sammult, premeerides hetki, kui koer otsustab sinu tempot jälgides ja rihmas tirimata kaasa liikuda. Muuda suundasid, et koer püsiks tähelepanelik.

  4. Preemia:

    • Kiida koera, kui ta käitub soovitud viisil ja rahulikult. Proovi märgata ja tabada neid hetki. Õige ajastus on võtmetähtsusega – liiga hilja antud kiitus ei too soovitud efekti.
    • Kasuta õues kõrgema väärtusega maiuseid

  5. Kannatlikkus:

    • Tirimata rihmas kõndimise õppimine võib mõnele koerale olla tohutu katsumus. Siinkohal tulebki mängu omaniku kannatlikkus ja järjepidevus. See oskus ei ole koerale sünniga kaasa antud, pigem vastupidi. Tugevad instinktid võivad selle oskuse treenimist veelgi raskendada.

Kui tunned, et oled iseseisvalt harjutades jänni jäänud ja vajad tuge ja juhendamist, siis olen siin, et aidata!

Oma koeratreeneri ametiaja jooksul olen just kõige rohkem kokku puutunud koera jalutamisega seotud murekäitumistega. Olen meie teenuste valikus pühendanud mitu koolitust antud murede lahendamisele. Jalutuskäigud on nii suur osa koeraomaniku elust, ning kui need ei ole mõlemale osapoolele meeldiv kogemus, siis see võib väga frustreerivaks osutuda. Toon välja mõned treeningvõimalused, mis meie koertekoolis saadaval on. Tšekka need üle ja äkki leiad enda jaoks midagi huvipakkuvat. Kui tekib küsimusi, siis võid mulle julgelt läbi kontaktivormi kirjutada.

Koera tänavatreening – See koolitus on sobilik koerale, kes on tutvunud lihtsamate baaskäsklustega, varasem rühmatrenni kogemus tuleb kasuks. Toimub erinevates linnakeskkondades väikses rühmas, kus on korraga 4-5 koera. Selle 6-nädalase koolituse eesmärk on aidata omanikel täiendada teadmisi ja oskusi, kuidas toetada oma koera keerulistes olukordades ning neid edukalt juhtida.

Individuaaltreeningu programm “Murevaba jalutamine” – Tegu on 1-1-le eratrennidest koosneva programmiga, mille põhirõhk on murevaba jalutamise saavutamine. Selles programmis tegelema probleemidega nagu rihmas tirimine, sööstmised, möödujatele reageerimine, sõnakuulmatus ja kontaktipuudus väljapool kodu. Koolitus kestab kokku 5 nädalat.

Koerte treening-jalutuskäigud – Treeningpäev, mis on pühendatud koos koeraga sportlikult aja veetmisele. Jalutuskäikude eesmärk on koerte sotsialiseerimine, uute kohtade ja olukordadega harjutamine ning üheskoos treenimine. See on hea koht, kus oma juba õpitud oskusi kinnistada. Erinevad keskkonnad ja võõrad koerad annavad võimaluse treenida nö raskemas olukorras.

Kui oled enda koera treenimise teekonnaga alles alguses ja tahaksid alustada baasasjadest, siis meil on valikus ka Koera Baaskoolitus. Ka seal tegeleme lõdvas rihmas käimise õpetamisega. Kui sul on koer vanuses 3-8 elukuud, siis ma soovitaksin sotsialiseerimise kasutegurit arvesse võttes baaskoolitust rühmas. Kui sinu koer on vanem või tal on avaldunud mõned sügavamad käitumisprobleemid, siis on kindlasti parem valik alustada individuaalsest õppest. Kui baaskoolitus on läbitud, siis saab juba edasi testida, kas suuremas koerte pundis treenimine võiks koerale sobida.