Mäng

Läbi mängu saab inimene teha ennast koera jaoks huvitavaks ning luua suhtele väärtust. Kutsikad kasvavad üles üksteisega mängides. Kui kutsikas läheb uude koju peaks inimene õpetama, et ka temaga on tore mängida. Mäng inimesega toimub aga kindlate reeglite järgi. 

Mõned koerad pole inimesega mängimisest kuigivõrd huvitatud. See võib olla seetõttu, et neil puudub kutsikana inimesega mängimise kogemus või siis inimene mängib liiga tuimalt või igavalt. Ka seda saab treenida, et koer oleks mängust aina rohkem ja rohkem huvitatud.

Mänguasjad:

 1) Närimismänguasjad – võivad koguaeg ees olla. Kong on hea viis harjutada kutsikat üksi olema ja õiget asja närima. Kongi sisse võid panna krõbinad veega+kõige otsa pane midagi head kreemist ja jääkülma. Annad ühes samas kohas nt koera pesas või puuris.

2)Interaktiivsed mänguasjad – (pall, sikutusmänguasjad) ainult koos sinuga mängimiseks, sinu reeglite järgi. Kui sina kontrollid aega millal mängid ja need mänguasjad pole koera jaoks koguaeg saadaval, siis on neil väärtus ja sa võid kasutada neid preemiana maiuse eest. (käsud “hoia”, “anna”) 

3) Pehmed mänguasjad – üks kõige rohkem valesti kasutatud mänguasju. Lastakse koeral ära lõhkuda, mis on väga vale. See õpetab koera pehmeid asju lõhkuma – järgmisena lähevad sinu sokid ja jalanõud. Need on mõeldud ainult treeningu käigus kasutamiseks.  Materjalieelistus – häda tegemiseks ja närimiseks

Mänguhasardi tekitamise harjutus- lõpetad mängu kui see on veel täies hoos. Selliselt saad treenida ühe mänguasja koera lemmikmänguasjaks, mida saad hiljem treeningul preemiana kasutada.

Rahunemise harjutus – mängid ja ajad koera hullult leili, siis järsku muutud kivikujuks ja ütled väga rahulikult “istu” või “lama” ja ootad, et koer täielikult maha rahuneks. Kui koer näitab välja rahunenud olekut, siis premeeri maiusega või edasi mängides. Antud harjutus valmistab koera ette päris eluks ja õpetab teda kergemini ärritavatest asjadest üle saama.

Sotsialiseerimine

Ma usun, et kõik on kuulnud, et kutsikat või koera tuleb sotsialiseerida. Tihtipealt teatakse, et tuleb, aga ei teata nii hästi mida see tegelikult endast kujutab. 

Õigesti sotsialiseerimine tähendab, et koerale tuleb näidata erinevaid elus ette tulevaid olukordi, kohti, loomi, inimesi ja teisi koeri ning seda võimalikult positiivses võtmes. Omanik ei tohiks panna koera teadlikult traumeerivasse või hirmu tekitavasse olukorda, kui seda on võimalik vältida. 

Üks levinud valearvamus on see, et sotsialiseerimine tähendab seda, et koera tuleb paljude erinevate koertega tutvuma ja mängima lasta. Koerale tuleb näitada, et teised loomad eksisteerivad, aga see ei tähenda et ta nendega lähikontaktis peab olema. Kõikide tänaval vastutulevate koertega kokku laskmine on ohtlik ja kohusetundetu. 

Koeri tuleks tutvustada ajapikku, mitte pea ees vette visata ja loota, et äkki näkkab ja saavad sõbraks. Kõige parem on, kui tutvustad koera mõne tuttava inimese koeraga või koertekoolis, kus sul on aega teise omanikuga kokku leppida kuidas täpselt plaanite esmakohtumise teha. Ideaalis võiksite natuke aega kõrvuti jalutada (ilma koeri kokku laskmata), koerad maha rahustada ja alles peale koerale loa andmist teise koeraga kokku lasta. Jalutades saate jälgida koerte kehakeelt ja vaadata kas nad tunduvad üksteise suhtes sõbralikud. Kui koerad või üks koertest on väga pinges või hirmunud, siis pole kokku laskmine kõige parem mõte.

Loa andmine, enne kokku laskmist. Enne lased koeral tööd teha ehk trenn. Peale trenni, kui koer on rahunenud ja näidanud üles, et valib sind enne teist koera võid koera mängima lasta. Õpetades koera luba ootama hoiad ära, et koer tänaval jalutades sind iga mööduva koera peale pikali tahab tõmmata.

! Tasub ka meeles pidada, et mida rohkem mängib koer teiste koertega, seda vähem väärtuslik mängukaaslane on inimene, sest inimene ei suuda võistelda koerte omavahelise mängu lõbuga. Väikse kutsikaga, argliku või probleemse koeraga pole koerte jalutusplatsid kõige parem sotsialiseerimise koht. (Inglise keelset lugemist: koerapargi head ja vead)

Toidu ja mänguasja kaitsemise agressioon

Toidu kaitsemine on koertel loomulik käitumine. See tekib varases kutsikaeas, kui pesakond kutsikaid peab ühe koeraema üle võitlema. Tavaliselt on nii, et mida suurem pesakond seda kõvemad söögiõgardid sealt kasvavad. Kui kutsikaid on palju siis tahestahtmata on ema piimast puudus ning seda tugevam on kutsikate ilmajäämis hirm. Hiljem uues kodus, kus tihti selline konkurents puudub võib kutsikas veel tükk aega krõbinaid ühe hingetõmbega sisse ahmida. Ajapikku muutub kutsikas toidu juures rahulikumaks. Mõned kutsikad, kes on noores eas päris nälga tundnud võivad aga terveks eluks õgardiks jääda.

Toidu-, mänguasja-, kondi- või millegi muu – kaitsemise agressioon tekibki ilmajäämise hirmust. Ja ainus toimiv lahendus sellest hirmust lahti saamiseks on usaldus. Näidata kutsikale või koerale, et inimene pole konkurent. Inimest võib nende väärtuslike asjade juurde usaldada, sest ta ei võta mitte midagi mitte kunagi ära. Inimene hoopis annab juurde.

Toiduagressiooni ennetamise ja leevendamise harjutused:

1. Laenamine intressiga
2. Vahetuskaup
3. Söögikaussi millegi parema juurde panemine (võib samal ajal ka koera silitada) 
4. Tähelepanu hajutamine