Kuidas oma koera õnnelikuks teha
Kuidas oma koera õnnelikuks teha
Kuidas oma koera õnnelikuks teha ?
1) Liikumine – selle alla käib näiteks füüsiline ja vaimne treening, jalutamine, matkamine ja mängimine.
2) Distsipliin – kord, reeglid ja enesekindel omanik tekitavad koerale turvatunnet.
3) Lähedus – koer on karjaloom ja talle on olulised lähedus, suhtlemine ja tähelepanu.
Peale füüsilise liikumise ja treeningu vajavad koerad ka aju stimuleerimist. Anna oma koerale tööd. Vii teda uutesse kohtadesse ja õpeta talle vahetevahel uusi käske ja trikke.
Ühised tegevused liidavad ja aitavad hoida motivatsiooni järjepidevalt treenida.
Eestis saab tegeleda järgnevate koeraspordialadega:
BH test ehk ühiskonnakõlblikkuse test koosneb ligipääsetavustestist, platsil sooritatavatest kuulekusharjutustest ja linnaosast, mis tuleb üksteise järel sooritada. Testi positiivne sooritamine on rahvusvaheliste teenistuskoerakatsete eksamitele ja võistlustele pääsemise eeltingimuseks.
AD katse ehk vastupidavuskatse eesmärk on kontrollida, kas koera anatoomia ja füüsiline vorm suudab taluda ettenähtud määral füüsilist koormust, ilma et koer märkimisväärselt väsiks. Katse sooritamiseks peab koer jooksma traavisammul koerajuhi ratta kõrval 20 km ning jooksuosa lõpus sooritama veel paar lihtsamat kuulekusharjutust.
Agility – koerte takistusjooksurada, kus koer peab omaniku juhtimisel läbima kohtuniku poolt koostatud takistusraja ette antud ajalimiidi piires, sealjuures ilma takistustel eksimata.
Rallikuulekus – ala, mis ühendab kuulekuse ja agility erinevaid elemente. Erinevad ülesanded sooritatakse kohtuniku poolt kavandatud rajal ettenähtud järjekorras.
Sõnakuulelikkus – testitakse koera ja koerajuhi koostööd ja koerale õpetatud käskude korrektse ja täpse täitmise taset. Ala esitab koerale ja koerajuhile kõrgeid nõudmisi tehniliselt täpseks tööks.
Kuulekuskoolitus – algselt teenistuskoeratõugudele loodud koolitusala, kus hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust ja harjutuste sooritamise korrektsust.
Põllujälg ja erijälg (FH, IPO-FH) – maastikul jälje ajamine, mille käigus koer peab koerajuhile näitama jäljetegija poolt jäljele jäetud esemeid. Põllujäljekatsed hõlmavad ka platsil kuulekuselementide sooritamist.
Rahvusvaheline teenistuskoertekatse IPO – tuntud ka kui koerandusmaailma kolmevõistlus. Koer peab näitama oskust töötada iseseisvalt (jälg), olema kuulekas (kuulekusharjutused platsil) ning lõpuks leidma platsilt varrukamehe ja ta erinevates situatsioonides kinni pidama ning valvama, järgides sealjuures koerajuhi käskluseid.
Päästekoerad – praktilise väljundiga koolitusalal õpetatakse koera leidma metsa/varemetesse peitunud inimest. Ala esitab kõrgendatud nõudmisi nii koerale (soov ja suutlikkus töötada koerajuhist eemal keerulistes oludes rasketel pinnastel) kui ka koerajuhile, kes peab lisaks koera juhtimisele omandama elementaarteadmised orienteerumises, esmaabis ning otsingute korraldamises.
Veepääste – newfoundlandi koerte, landseeride ja leonbergerite tõuomaste päästeinstinktide ja ujumisoskuse kontrollimine, säilitamine ja arendamine, kuid osaleda võivad ka teised koerad. Katse käigus peab koer tooma käsu peale paadist eseme, hüppama paadist käsu peale vette, vedama paadi randa ning päästma uppuja – olgu see siis koerale nähtaval või millegi taga varjus.
Koerte veosport ehk rakendisport – hõlmab paljusid erinevaid alasid. Lumisel ajal kelgu-, suusa- ja pulkavedu, lumeta ajal jalgratta-, skuutri- ja käruvedu ning koerakrossi. Osaleda on võimalik nii ühe koeraga, koerapaariga kui ka 3–8 koeralise rakendiga.
Hurtade maastikujooksud – osaleda saavad vaid hurdad ning piiratud arv teisi koeri (basenjid, rodeesia ridgebackid, podengod ja podencod). Maastikule paigutatud siksakilisel rajal peavad koerad rakendama oma kavalust ja instinkte ning jälitama „jänest” – lindi- või kilenutsakut. Hinnatakse koera täpsust saagi kannul püsimisel ning kiirust.
Retriiverite tõu- ja tasemekatsed – nagu katse nimigi ütleb – on katsed mõeldud retriiveritõugude esindajatele. Eesmärgiks on kontrollida tõuomaste instinktide olemasolu.
Jahikatsed – osaleda saavad vaid Eestis jahiks kasutatavate tõugude nimekirja kantud tõud. Erinevatele tõugudele mõeldud katsed on näiteks kunstlik verejälg, urukatse, seisukoertele (setterid, pointerid, kontinentaalsed linnukoerad) mõeldud katsed, metsseakatse ja palju muud. Katsete toimumise ning ettevalmistamise kohta jagab infot Eesti Jahikoerte Tõuühing.
Karjatamine – hõlmab erinevaid karjaajamisstiilist sõltuvaid alasid. Ehkki Eestis võistelda veel ei saa, korraldatakse paar korda aastas teemakohaseid õppepäevi ning tänu karjakoerte koolitajate entusiasmile on ka see koolitusala tõusuteel.
Kuidas oma koera õnnelikuks teha ?
1) Liikumine – selle alla käib näiteks füüsiline ja vaimne treening, jalutamine, matkamine ja mängimine.
2) Distsipliin – kord, reeglid ja enesekindel omanik tekitavad koerale turvatunnet.
3) Lähedus – koer on karjaloom ja talle on olulised lähedus, suhtlemine ja tähelepanu.
Peale füüsilise liikumise ja treeningu vajavad koerad ka aju stimuleerimist. Anna oma koerale tööd. Vii teda uutesse kohtadesse ja õpeta talle vahetevahel uusi käske ja trikke.
Ühised tegevused liidavad ja aitavad hoida motivatsiooni järjepidevalt treenida.
Eestis saab tegeleda järgnevate koeraspordialadega:
BH test ehk ühiskonnakõlblikkuse test koosneb ligipääsetavustestist, platsil sooritatavatest kuulekusharjutustest ja linnaosast, mis tuleb üksteise järel sooritada. Testi positiivne sooritamine on rahvusvaheliste teenistuskoerakatsete eksamitele ja võistlustele pääsemise eeltingimuseks.
AD katse ehk vastupidavuskatse eesmärk on kontrollida, kas koera anatoomia ja füüsiline vorm suudab taluda ettenähtud määral füüsilist koormust, ilma et koer märkimisväärselt väsiks. Katse sooritamiseks peab koer jooksma traavisammul koerajuhi ratta kõrval 20 km ning jooksuosa lõpus sooritama veel paar lihtsamat kuulekusharjutust.
Agility – koerte takistusjooksurada, kus koer peab omaniku juhtimisel läbima kohtuniku poolt koostatud takistusraja ette antud ajalimiidi piires, sealjuures ilma takistustel eksimata.
Rallikuulekus – ala, mis ühendab kuulekuse ja agility erinevaid elemente. Erinevad ülesanded sooritatakse kohtuniku poolt kavandatud rajal ettenähtud järjekorras.
Sõnakuulelikkus – testitakse koera ja koerajuhi koostööd ja koerale õpetatud käskude korrektse ja täpse täitmise taset. Ala esitab koerale ja koerajuhile kõrgeid nõudmisi tehniliselt täpseks tööks.
Kuulekuskoolitus – algselt teenistuskoeratõugudele loodud koolitusala, kus hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust ja harjutuste sooritamise korrektsust.
Põllujälg ja erijälg (FH, IPO-FH) – maastikul jälje ajamine, mille käigus koer peab koerajuhile näitama jäljetegija poolt jäljele jäetud esemeid. Põllujäljekatsed hõlmavad ka platsil kuulekuselementide sooritamist.
Rahvusvaheline teenistuskoertekatse IPO – tuntud ka kui koerandusmaailma kolmevõistlus. Koer peab näitama oskust töötada iseseisvalt (jälg), olema kuulekas (kuulekusharjutused platsil) ning lõpuks leidma platsilt varrukamehe ja ta erinevates situatsioonides kinni pidama ning valvama, järgides sealjuures koerajuhi käskluseid.
Päästekoerad – praktilise väljundiga koolitusalal õpetatakse koera leidma metsa/varemetesse peitunud inimest. Ala esitab kõrgendatud nõudmisi nii koerale (soov ja suutlikkus töötada koerajuhist eemal keerulistes oludes rasketel pinnastel) kui ka koerajuhile, kes peab lisaks koera juhtimisele omandama elementaarteadmised orienteerumises, esmaabis ning otsingute korraldamises.
Veepääste – newfoundlandi koerte, landseeride ja leonbergerite tõuomaste päästeinstinktide ja ujumisoskuse kontrollimine, säilitamine ja arendamine, kuid osaleda võivad ka teised koerad. Katse käigus peab koer tooma käsu peale paadist eseme, hüppama paadist käsu peale vette, vedama paadi randa ning päästma uppuja – olgu see siis koerale nähtaval või millegi taga varjus.
Koerte veosport ehk rakendisport – hõlmab paljusid erinevaid alasid. Lumisel ajal kelgu-, suusa- ja pulkavedu, lumeta ajal jalgratta-, skuutri- ja käruvedu ning koerakrossi. Osaleda on võimalik nii ühe koeraga, koerapaariga kui ka 3–8 koeralise rakendiga.
Hurtade maastikujooksud – osaleda saavad vaid hurdad ning piiratud arv teisi koeri (basenjid, rodeesia ridgebackid, podengod ja podencod). Maastikule paigutatud siksakilisel rajal peavad koerad rakendama oma kavalust ja instinkte ning jälitama „jänest” – lindi- või kilenutsakut. Hinnatakse koera täpsust saagi kannul püsimisel ning kiirust.
Retriiverite tõu- ja tasemekatsed – nagu katse nimigi ütleb – on katsed mõeldud retriiveritõugude esindajatele. Eesmärgiks on kontrollida tõuomaste instinktide olemasolu.
Jahikatsed – osaleda saavad vaid Eestis jahiks kasutatavate tõugude nimekirja kantud tõud. Erinevatele tõugudele mõeldud katsed on näiteks kunstlik verejälg, urukatse, seisukoertele (setterid, pointerid, kontinentaalsed linnukoerad) mõeldud katsed, metsseakatse ja palju muud. Katsete toimumise ning ettevalmistamise kohta jagab infot Eesti Jahikoerte Tõuühing.
Karjatamine – hõlmab erinevaid karjaajamisstiilist sõltuvaid alasid. Ehkki Eestis võistelda veel ei saa, korraldatakse paar korda aastas teemakohaseid õppepäevi ning tänu karjakoerte koolitajate entusiasmile on ka see koolitusala tõusuteel.